interactive GDPR 2016/0679 ET

1.   Ilma et see piiraks artiklite 57 ja 58 kohaseid pädeva järelevalveasutuse ülesandeid ja volitusi, väljastab sertifikaadi ja pikendab seda sertifitseerimisasutus, millel on andmekaitse vallas asjakohased ekspertteadmised, olles enne järelevalveasutust teavitanud, et see saaks vajaduse korral kasutada oma volitusi vastavalt artikli 58 lõike 2 punktile h. Liikmesriik kehtestab, kas need sertifitseerimisasutused akrediteerib üks või mõlemad järgmistest:

a)	artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus;

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (20) kohaselt, kooskõlas standardiga EN-ISO/IEC 17065/2012 ning artiklite 55 või 56 kohaselt pädeva järelevalveasutuse kehtestatud täiendavate nõuete kohaselt nimetatud riiklik akrediteerimisasutus.

2.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutusi võib kooskõlas nimetatud lõikega akrediteerida üksnes juhul, kui need on

a)	pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt tõendanud oma sõltumatust ja ekspertteadmisi sertifitseerimise sisu osas;

b)	võtnud endale kohustuse järgida artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriume, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu;

c)	kehtestanud andmekaitsesertifikaatide, -pitserite ja -märgiste väljastamise, korrapärase läbivaatamise ja tagasivõtmise menetlused;

d)

kehtestanud menetlused ja struktuurid selleks, et käsitleda kaebusi vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt sertifikaadi rikkumise või selle varasema või käimasoleva rakendamise viisi suhtes, ning selleks, et muuta need menetlused ja struktuurid andmesubjektidele ja üldsusele läbipaistvaks, ning

e)	tõendanud pädeva järelevalveasutuse jaoks rahuldavalt, et tema ülesanded ja kohustused ei põhjusta huvide konflikti.

3.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud sertifitseerimisasutuste akrediteerimine toimub kriteeriumide alusel, mille on heaks kiitnud artikli 55 või 56 kohaselt pädev järelevalveasutus või tulenevalt artiklist 63 andmekaitsenõukogu. Kui akrediteerimine toimub käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt, täiendavad need nõuded määruses (EÜ) nr 765/2008 sätestatud nõudeid ja tehnilisi eeskirju, mis kirjeldavad sertifitseerimisasutuste kasutatavaid meetodeid ja menetlusi.

4.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutused vastutavad sertifikaadi väljastamiseks või sellise sertifikaadi tagasivõtmiseks kasutatava asjakohase hindamise eest, ilma et see mõjutaks vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutust käesoleva määruse täitmise eest. Akrediteering antakse maksimaalselt viieks aastaks ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel senikaua, kuni sertifitseerimisasutus vastab käesolevas artiklis sätestatud nõuetele.

5.   Lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutus esitab pädevale järelevalveasutusele taotletud sertifikaadi väljastamise või sertifikaadi tagasivõtmise põhjused.

6.   Järelevalveasutus avaldab kergesti kättesaadaval kujul käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nõuded ja artikli 42 lõikes 5 osutatud kriteeriumid. Järelevalveasutus edastab need nõuded ja kriteeriumid ka andmekaitsenõukogule. Euroopa Andmekaitsenõukogu koondab kõik sertifitseerimismehhanismid ning andmekaitsepitserid registrisse ja teeb need sobival viisil üldsusele kättesaadavaks.

7.   Ilma et see piiraks VIII peatüki kohaldamist, tühistab pädev järelevalveasutus või riiklik akrediteerimisasutus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifitseerimisasutuse akrediteerimise, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või asutuse poolt võetavad meetmed rikuvad käesolevat määrust.

8.   Komisjonile antakse õigus võtta vastavalt artiklile 92 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nõuded, mida tuleb arvesse võtta artikli 42 lõikes 1 osutatud andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide puhul.

9.   Komisjon võib võtta vastu rakendusakte sertifitseerimismehhanismide ning pitserite ja -märgiste tehniliste standardite ning kasutuselevõtu edendamise ja tunnustamise mehhanismide kohta. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Isikuandmeid võib kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastada siis, kui komisjon on teinud otsuse, et asjaomane kolmas riik või asjaomase kolmanda riigi territoorium või kõnealuse kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme. Selliseks edastamiseks ei ole vaja eriluba.

2.   Isikuandmete kaitse taseme piisavuse hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid:

a)

õigusriigi põhimõte, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, asjaomased õigusaktid, nii üldised kui ka valdkondlikud, sealhulgas õigusaktid, mis käsitlevad avalikku julgeolekut, kaitset, riiklikku julgeolekut, karistusõigust ja riigiasutuste juurdepääsu isikuandmetele, ning selliste õigusaktide, andmekaitsenormide, ametieeskirjade ja turvameetmete (sealhulgas eeskirjad isikuandmete edasisaatmise kohta teisele kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, mida kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon täidab) rakendamine, kohtupraktikast tulenevad nõuded ning andmesubjektide tõhusate ja kohtulikult kaitstavate õiguste ja tõhusa haldus- ja õiguskaitse olemasolu andmesubjektide jaoks, kelle isikuandmeid edastatakse;

b)

ühe või mitme sellise sõltumatu järelevalveasutuse olemasolu ja tõhus toimimine asjaomases kolmandas riigis või kellele rahvusvaheline organisatsioon allub, kes vastutab andmekaitsenormide järgimise ja nende täitmise tagamise eest, sealhulgas piisavate täitmise tagamise volituste eest, andmesubjektide abistamise ja nõustamise eest nende õiguste teostamisel ning liikmesriikide järelevalveasutustega tehtava koostöö eest, ning

c)

asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni rahvusvahelised kohustused või muud kohustused, mis tulenevad õiguslikult siduvatest konventsioonidest või õigusaktidest või selle kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni osalemisest mitmepoolsetes või piirkondlikes süsteemides, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega.

3.   Komisjon võib pärast kaitse taseme piisavuse hindamist võtta rakendusaktiga vastu otsuse, et kolmas riik või kolmanda riigi territoorium või kolmanda riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon tagab isikuandmete kaitse piisava taseme käesoleva artikli lõike 2 tähenduses. Rakendusaktis nähakse ette korrapärase, vähemalt iga nelja aasta tagant toimuva läbivaatamise mehhanism, milles võetakse arvesse kõiki asjaomaseid suundumusi kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis. Rakendusaktis määratakse kindlaks selle territoriaalne ja valdkondlik kohaldatavus ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud järelevalveasutus või -asutused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4.   Komisjon jälgib pidevalt suundumusi kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, mis võiksid mõjutada käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud otsuste ja direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel vastu võetud otsuste toimimist.

5.   Kui olemasolev teave sellele osutab ja eelkõige pärast käesoleva artikli lõikes 3 osutatud läbivaatamist, võtab komisjon vastu otsuse, et kolmas riik, territoorium või nimetatud riigi üks või mitu kindlaksmääratud sektorit või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam isikuandmete kaitse piisavat taset käesoleva artikli lõike 2 tähenduses, ning muudab rakendusaktidega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud otsust vajalikus ulatuses, tunnistab selle kehtetuks või peatab selle kehtivuse ilma tagasiulatuva mõjuta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

6.   Komisjon alustab asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga konsultatsioone lõike 5 kohase otsuse vastuvõtmise tinginud olukorra parandamiseks.

7.   Käesoleva artikli lõike 5 kohane otsus ei mõjuta artiklite 46–49 kohaseid isikuandmete edastamisi kõnealusele kolmandale riigile, territooriumile või kõnealuse kolmanda riigi ühele või mitmele kindlaksmääratud sektorile või kõnealusele rahvusvahelisele organisatsioonile.

8.   Komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas ja oma veebisaidil kolmandate riikide, territooriumide, kolmanda riigi kindlaksmääratud sektorite ja rahvusvaheliste organisatsioonide loetelu, mille kohta ta on vastu võtnud otsuse, et nad tagavad isikuandmete kaitse piisava taseme või ei taga seda enam.

9.   Otsused, mille komisjon on vastu võtnud direktiivi 95/46/EÜ artikli 25 lõike 6 alusel, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 3 või 5 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

1.   Artikli 45 lõike 3 kohase otsuse puudumisel võib vastutav töötleja või volitatud töötleja edastada isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes juhul, kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on sätestanud asjakohased kaitsemeetmed ning tingimusel, et andmesubjektide kohtulikult kaitstavad õigused ja tõhusad õiguskaitsevahendid on kättesaadavad.

2.   lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed võib ilma järelevalveasutuselt mingit eriluba taotlemata ette näha

a)	õiguslikult siduva ja täitmisele pööratava dokumendiga avaliku sektori asutuste või organite vahel;

b)	siduvate kontsernisiseste eeskirjadega vastavalt artiklile 47;

c)	komisjoni poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetud standardsete andmekaitseklauslitega;

d)	järelevalveasutuse poolt vastu võetud ja komisjoni poolt artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt heaks kiidetud standardsete andmekaitseklauslitega;

e)	artikli 40 kohase heakskiidetud toimimisjuhendiga, koos kolmanda riigi vastutava töötleja või volitatud töötleja siduvate ja täitmisele pööratavate kohustustega kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas andmesubjekti õiguste osas, või

f)	artikli 42 kohase heakskiidetud sertifitseerimismehhanismiga, koos kolmanda riigi vastutava töötleja või volitatud töötleja siduvate ja täitmisele pööratavate kohustustega kehtestada asjakohased kaitsemeetmed, sealhulgas andmesubjekti õiguste osas.

3.   Pädeva järelevalveasutuse loal võib lõikes 1 osutatud asjakohased kaitsemeetmed sätestada ka eelkõige

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja ning kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastutava töötleja või volitatud töötleja või isikuandmete vastuvõtja vaheliste lepingutingimustega või

b)	sätetega, mis tuleb lisada avaliku sektori asutuste või organite vahelistesse halduskokkulepetesse ning mis hõlmavad andmesubjektide kohtulikult kaitstavaid ja tõhusaid õigusi.

4.   Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud juhtudel kohaldab järelevalveasutus artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi.

5.   Liikmesriigi või järelevalveasutuse poolt direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõike 2 alusel antud load jäävad kehtima, kuni järelevalveasutus neid vajaduse korral muudab, need asendab või need kehtetuks tunnistab. Otsused, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 26 lõikele 4, jäävad jõusse, kuni neid käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni otsusega vajaduse korral muudetakse, need asendatakse või kehtetuks tunnistatakse.

1.   Pädev järelevalveasutus kiidab kooskõlas artiklis 63 sätestatud järjepidevuse mehhanismiga heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad, tingimusel et

a)	need on õiguslikult siduvad ja neid kohaldatakse kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma asjaomaste liikmete, sealhulgas nende töötajate suhtes, ning kõik liikmed tagavad nende täitmist;

b)	nendega antakse andmesubjektidele selgesõnaliselt nende isikuandmete töötlemist käsitlevad kohtulikult kaitstavad õigused, ning

c)	need vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele.

2.   lõikes 1 osutatud siduvates kontsernisisestes eeskirjades määratakse kindlaks vähemalt järgmised elemendid:

a)	kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma ja kõigi selle liikmete struktuur ja kontaktandmed;

b)	isikuandmete ühekordne või korduv edastamine, sealhulgas isikuandmete liigid, töötlemisviis ja selle eesmärgid, mõjutatud andmesubjektide liik ning kõnealuse kolmanda riigi või kõnealuste kolmandate riikide andmed;

c)	nende õiguslikult siduv olemus, nii ettevõtte siseselt kui ka väliselt;

d)

üldiste andmekaitsepõhimõtete rakendamine, eelkõige eesmärgi piiritlemine, võimalikult väheste andmete kogumine, andmete piiratud säilitamisaeg, andmete kvaliteet, lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse, töötlemise õiguslik alus, isikuandmete konkreetsete liikide töötlemine, meetmed andmeturbe tagamiseks ja nõuded edasisaatmise kohta asutustele, kes ei ole seotud siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

e)

andmesubjektide õigused seoses isikuandmete töötlemisega ja nende õiguste kasutamise vahendid, sealhulgas õigus sellele, et nende suhtes ei tehta otsust üksnes andmete automatiseeritud töötlemise, sealhulgas artikli 22 kohase profiilianalüüsi alusel, õigus esitada artikli 79 kohane kaebus liikmesriigi pädevale järelevalveasutusele ja pädevatele kohtutele ning õigus taotleda siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral kahju hüvitamist ja vajaduse korral kompensatsiooni;

f)

liikmesriigi territooriumil asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja nõusolek võtta vastutus siduvate kontsernisiseste eeskirjade rikkumise korral, kui selle paneb toime asjaomane liige, kelle asukoht ei ole liidus; vastutava töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest täielikult või osaliselt vaid siis, kui ta tõestab, et kõnealune liige ei ole kahju tekitamise eest vastutav;

g)	kuidas lisaks artiklitega 13 ja 14 ette nähtud teabele edastatakse andmesubjektidele teavet siduvate kontsernisiseste eeskirjade, eelkõige käesoleva lõike punktides d, e ja f osutatud sätete kohta;

h)

kooskõlas artikliga 37 ametisse nimetatud andmekaitseametniku või mis tahes muu sellise isiku või üksuse ülesanded, kes vastutab järelevalve teostamise eest siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise üle kontsernis või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühmas ning samuti koolitamise ja kaebuste käsitlemise üle;

i)	kaebuse esitamise menetlused;

j)

kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma sisemehhanismid, et tagada siduvate kontsernisiseste eeskirjade täitmise kontrollimine. Sellised mehhanismid hõlmavad andmekaitseauditeid ja andmesubjekti õiguste kaitseks võetavate parandusmeetmete tagamise meetodeid. Sellise kontrollimise tulemused tuleks teatavaks teha punktis h osutatud isikule või üksusele ning kontrolliva ettevõtja või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma juhatusele ning need peaksid olema taotluse alusel pädevale järelevalveasutusele kättesaadavad;

k)	mehhanismid, et registreerida eeskirjades tehtavad muudatused ja teavitada neist järelevalveasutusi;

l)	mehhanism koostööks järelevalveasutusega, et tagada kõigi kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikmete nõuetele vastavus, eelkõige tehes järelevalveasutusele kättesaadavaks punktis j osutatud meetmete kontrollimise tulemused;

m)

mehhanismid pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks mis tahes sellistest juriidilistest nõuetest, mida kolmandas riigis kontserni või ühise majandustegevusega tegelevate ettevõtjate rühma liikme suhtes kohaldatakse ning millel võib olla oluline negatiivne mõju siduvate kontsernisiseste eeskirjadega ettenähtud tagatistele, ning

n)	asjakohane andmekaitsekoolitus töötajatele, kellel on isikuandmetele pidev või korrapärane juurdepääs.

3.   Komisjon võib määratleda vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise siduvaid kontsernisiseseid eeskirju käsitleva teabevahetuse vormi ja korra käesoleva artikli tähenduses. Asjaomased rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud kontrollimenetlusega.

1.   Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, on vastutava töötleja või volitatud töötleja peamise või ainsa tegevuskoha järelevalveasutus pädev tegutsema juhtiva järelevalveasutusena kõnealuse vastutava töötleja või volitatud töötleja tehtud piirülese isikuandmete töötlemise toimingu suhtes kooskõlas artiklis 60 sätestatud menetlusega.

2.   Erandina lõikest 1 on järelevalveasutus pädev menetlema talle esitatud kaebust või käesoleva määruse võimalikku rikkumist, kui küsimus on seotud ainult tema liikmesriigis asuva tegevuskohaga või mõjutab oluliselt ainult tema liikmesriigis asuvaid andmesubjekte.

3.   Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud juhtudel teavitab järelevalveasutus sellest küsimusest viivitamatult juhtivat järelevalveasutust. Kolme nädala jooksul pärast teavitamist otsustab juhtiv järelevalveasutus, kas ta asub juhtumit kooskõlas artiklis 60 sätestatuga menetlema, võttes arvesse seda, kas vastutava töötleja või volitatud töötleja tegevuskoht on teda teavitanud järelevalveasutuse liikmesriigis.

4.   Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit käsitleda, kohaldatakse artiklis 60 sätestatud menetlust. Juhtivat järelevalveasutust teavitanud järelevalveasutus võib juhtivale järelevalveasutusele esitada otsuse eelnõu. Juhtiv järelevalveasutus võtab seda eelnõu täiel määral arvesse artikli 60 lõikes 3 osutatud otsuse eelnõu ettevalmistamisel.

5.   Kui juhtiv järelevalveasutus otsustab juhtumit mitte käsitleda, käsitleb seda juhtumit kooskõlas artiklitega 61 ja 62 see järelevalveasutus, kes juhtivat järelevalveasutust teavitas.

6.   Piiriülese isikuandmete töötlemise toimingu puhul on vastutava töötleja või volitatud töötleja ainus partner juhtiv järelevalveasutus.

1.   Ilma et see piiraks muude käesoleva määrusega sätestatud ülesannete täitmist, teeb järelevalveasutus oma territooriumil järgmist:

a)	jälgib käesoleva määruse kohaldamist ja tagab selle kohaldamise;

b)	suurendab üldsuse teadlikkust ja arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest. Erilist tähelepanu pööratakse lastele suunatud tegevusele;

c)	nõustab kooskõlas liikmesriigi õigusega riigi parlamenti, valitsust ning teisi institutsioone ja organeid õigus- ja haldusmeetmete osas seoses füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitsega isikuandmete töötlemisel;

d)	edendab vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust nende käesoleva määruse kohastest kohustustest;

e)	annab andmesubjektile taotluse korral teavet tema käesolevast määrusest tulenevate õiguste kasutamise kohta ja teeb vajaduse korral sel eesmärgil koostööd teiste liikmesriikide järelevalveasutustega;

f)

käsitleb andmesubjekti, asutuse, organisatsiooni või ühenduse poolt artikli 80 kohaselt esitatud kaebusi, uurib asjakohasel määral kaebuste sisu ning teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest, eelkõige juhul, kui on vajalik täiendav uurimine või kooskõlastamine teise järelevalveasutusega;

g)	teeb koostööd teiste järelevalveasutustega, sealhulgas jagades neile teavet ja osutades abi, et tagada käesoleva määruse ühetaoline kohaldamine ja täitmise tagamine;

h)	toimetab uurimisi käesoleva määruse kohaldamise kohta, muu hulgas teiselt järelevalveasutuselt või muult riigiasutuselt saadud teabe põhjal;

i)	jälgib asjaomaseid suundumusi, niivõrd kuivõrd need mõjutavad isikuandmete kaitset, eelkõige info- ja sidetehnoloogiate ning kaubandustavade arengut;

j)	võtab vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud lepingu tüüptingimused;

k)	koostab ja säilitab loetelu seoses artikli 35 lõike 4 kohase andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise nõudega;

l)	annab nõu artikli 36 lõikes 2 osutatud isikuandmete töötlemise toimingute osas;

m)	ergutab artikli 40 lõike 1 kohaste toimimisjuhendite koostamist, esitab oma arvamuse piisavaid tagatisi pakkuvate toimimisjuhendite kohta ja kiidab need heaks kooskõlas artikli 40 lõikega 5;

m)	ergutab artikli 42 lõike 1 kohaselt andmetekaitse sertifitseerimise mehhanismide ning andmekaitsepitserite ja -märgiste kehtestamist ning kiidab artikli 42 lõike 5 kohaselt sertifitseerimise kriteeriumid heaks;

o)	vaatab vajaduse korral korrapäraselt läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

p)	koostab ja avaldab artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohase sertifitseerimisasutuse akrediteerimise tingimused;

q)	akrediteerib artikli 41 kohaselt toimimisjuhendite järelevalvet teostava asutuse ja artikli 43 kohaselt sertifitseerimisasutuse;

r)	kinnitab artikli 46 lõikes 3 osutatud lepinguklauslid ja -sätted;

s)	kiidab heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad;

t)	annab panuse andmekaitsenõukogu tegevusse;

u)	peab asutusesisest registrit käesoleva määruse rikkumiste ja võetud meetmete kohta, eelkõige kooskõlas artikli 58 lõikega 2 tehtud hoiatuste ja kehtestatud karistuste kohta ning

v)	täidab mis tahes muid isikuandmete kaitsega seotud ülesandeid.

2.   Järelevalveasutus võtab meetmeid lõike 1 punktis b osutatud kaebuste esitamise lihtsustamiseks, näiteks koostab kaebuste esitamise vormi, mida saab täita ka elektrooniliselt, ilma et see välistaks muude sidevahendite kasutamist.

3.   Järelevalveasutus täidab oma ülesandeid andmesubjekti ja asjakohasel juhul andmekaitseametniku jaoks tasuta.

4.   Kui taotlused on selgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige oma korduva iseloomu tõttu, võib järelevalveasutus nõuda halduskuludel põhinevat mõistlikku tasu või keelduda taotlust menetlemast. Järelevalveasutus on kohustatud tõendama taotluse selgelt põhjendamatut või ülemäärast iseloomu.

1.   Järelevalveasutusel on järgmised uurimisvolitused:

a)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja või vajaduse korral vastutava töötleja või volitatud töötleja esindaja annab teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks;

b)	viia läbi uurimisi andmekaitseauditi kujul;

c)	vaadata läbi artikli 42 lõike 7 kohaselt väljastatud sertifikaadid;

d)	teavitada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat käesoleva määruse väidetavast rikkumisest;

e)	saada vastutavalt töötlejalt ja volitatud töötlejalt juurdepääs kõikidele isikuandmetele ja kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning

f)	saada kooskõlas liidu või liikmesriigi menetlusõigusega juurdepääs vastutava töötleja ja volitatud töötleja mis tahes ruumidele, sealhulgas kõikidele andmetöötlusseadmetele ja -vahenditele.

2.   Järelevalveasutusel on järgmised parandusvolitused:

a)	hoiatada vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat, et kavandatavad isikuandmete töötlemise toimingud rikuvad tõenäoliselt käesoleva määruse sätteid;

b)	teha vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale noomitusi, kui isikuandmete töötlemise toimingud on rikkunud käesoleva määruse sätteid;

c)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja rahuldaks andmesubjekti taotlused seoses tema käesoleva määruse kohaste õiguste kasutamisega;

d)	anda korraldus, et vastutav töötleja või volitatud töötleja viiks asjakohasel juhul isikuandmete töötlemise toimingud teatud viisil ja teatud aja jooksul vastavusse käesoleva määruse sätetega;

e)	anda korraldus, et vastutav töötleja teavitaks andmesubjekti tema isikuandmetega seotud rikkumisest;

f)	kehtestada ajutine või alaline isikuandmete töötlemise piirang, sealhulgas töötlemiskeeld;

g)	anda korraldus isikuandmeid parandada või need kustutada või isikuandmete töötlemist piirata artiklite 16, 17 ja 18 alusel ning teavitada nimetatud meetmetest vastuvõtjaid, kellele isikuandmed on artikli 17 lõike 2 ja artikli 19 kohaselt avaldatud;

h)	võtta sertifikaat tagasi või anda sertifitseerimisasutusele korraldus võtta tagasi artiklite 42 ja 43 alusel väljastatud sertifikaat või anda sertifitseerimisasutusele korraldus jätta sertifikaat väljastamata, kui sertifitseerimise nõuded ei ole täidetud või ei ole enam täidetud;

i)	määrata artikli 83 kohaselt trahve lisaks käesolevas lõikes osutatud meetmetele või nende asemel, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest,

j)	anda korraldus peatada kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile suunatud andmevoog.

3.   Järelevalveasutusel on järgmised lubavad ja nõuandvad volitused:

a)	nõustada vastutavat töötlejat kooskõlas artiklis 36 osutatud eelneva konsulteerimise menetlusega;

b)	esitada omal algatusel või taotluse alusel isikuandmete kaitsega seotud küsimustes arvamusi riigi parlamendile, liikmesriigi valitsusele või, kooskõlas liikmesriigi õigusega, muudele institutsioonidele ja asutustele ning samuti avalikkusele;

c)	anda luba artikli 36 lõikes 5 osutatud töötlemiseks, kui liikmesriigi õigus sellist eelnevat luba nõuab;

d)	esitada arvamus ja kiita heaks toimimisjuhendite kavandid vastavalt artikli 40 lõikele 5;

e)	akrediteerida sertifitseerimisasutused vastavalt artiklile 43;

f)	väljastada sertifikaate ja kiita heaks sertifitseerimise kriteeriumid kooskõlas artikli 42 lõikega 5;

g)	võtta vastu artikli 28 lõikes 8 ja artikli 46 lõike 2 punktis d osutatud andmekaitse tüüpklauslid;

h)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused;

i)	kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis b osutatud halduskokkulepped;

j)	kiita heaks artikli 47 kohased siduvad kontsernisisesed eeskirjad.

4.   Järelevalveasutusele käesoleva artikli kohaselt antud volituste kasutamisele kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust, mis on sätestatud liidu ja liikmesriigi õiguses kooskõlas hartaga.

5.   Liikmesriik näeb seadusega ette, et tema järelevalveasutusel on õigus juhtida õigusasutuste tähelepanu käesoleva määruse rikkumistele ning alustada vajaduse korral kohtumenetlus või osaleda selles muul viisil, et tagada käesoleva määruse sätete täitmine.

6.   Liikmesriik võib seadusega ette näha, et tema järelevalveasutusel on täiendavad volitused lisaks lõigetes 1, 1b ja 1c osutatud volitustele. Volituste kasutamine ei tohi kahjustada VII peatüki tõhusat toimimist.

1.   Juhtiv järelevalveasutus teeb käesoleva artikli kohaselt koostööd teiste asjaomaste järelevalveasutustega, püüdes saavutada konsensust. Juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused vahetavad üksteisega kogu asjaomast teavet.

2.   Juhtiv järelevalveasutus võib teistelt asjaomastelt järelevalveasutustelt igal ajal nõuda artikli 61 kohase vastastikuse abi osutamist ning läbi viia artikli 62 kohaseid ühisoperatsioone, eelkõige uurimiste läbiviimiseks või teises liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes võetud meetme rakendamise järelevalveks.

3.   Juhtiv järelevalveasutus edastab küsimusega seotud asjaomase teabe viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele. Ta esitab otsuse eelnõu viivitamata teistele asjaomastele järelevalveasutustele arvamuse saamiseks ja võtab asjakohaselt arvesse nende seisukohti.

4.   Kui mõni teine asjaomane järelevalveasutus esitab nelja nädala jooksul pärast seda, kui temaga on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse eelnõu osas konsulteeritud, asjakohase ja põhjendatud vastuväite otsuse eelnõu kohta, esitab juhtiv järelevalveasutus juhul, kui ta ei võta asjakohast ja põhjendatud vastuväidet arvesse või on seisukohal, et vastuväide ei ole asjakohane ega põhjendatud, küsimuse käsitlemiseks artiklis 63 osutatud järjepidevuse mehhanismi raames.

5.   Kui juhtiv järelevalveasutus kavatseb asjakohase ja põhjendatud vastuväite arvesse võtta, esitab ta teistele asjaomastele järelevalveasutustele muudetud otsuse eelnõu arvamuse saamiseks. Kõnealuse muudetud otsuse eelnõu suhtes kohaldatakse lõikes 4 osutatud menetlust kahe nädala jooksul.

6.   Juhul kui ükski teine asjaomane järelevalveasutus ei ole juhtiva järelevalveasutuse esitatud otsuse eelnõule lõigetes 4 ja 5 osutatud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud, loetakse, et juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused on otsuse eelnõus kokkuleppele jõudnud ja see on nende jaoks siduv.

7.   Juhtiv järelevalveasutus võtab otsuse vastu ja teeb selle teatavaks vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või, olenevalt asjaoludest, ainsale tegevuskohale ning teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi ja andmekaitsenõukogu kõnealusest otsusest, lisades sellele kokkuvõtte asjaomastest asjaoludest ja põhjustest. Järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab sellest otsusest kaebuse esitajat.

8.   Erandina lõikest 7, juhul kui kaebus jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi, võtab järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, otsuse vastu ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat.

9.   Kui juhtiv järelevalveasutus ja asjaomased järelevalveasutused nõustuvad, et osa kaebusest jäetakse rahuldamata või lükatakse tagasi ja asjaomase kaebuse teine osa võetakse menetlusse, siis võetakse vastu otsus kaebuse menetletava osa kohta. Juhtiv järelevalveasutus võtab vastu otsuse vastutavat töötlejat puudutavate menetlustega seotud osa kohta ja teeb selle teatavaks oma liikmesriigis asuva vastutava töötleja või volitatud töötleja peamisele või ainsale tegevuskohale ning teavitab sellest kaebuse esitajat, samas kui kaebuse esitaja liikmesriigi järelevalveasutus võtab vastu otsuse asjaomase kaebuse rahuldamata jäetud või tagasi lükatud osa kohta ning teeb selle teatavaks kaebuse esitajale ja teavitab sellest vastutavat töötlejat või volitatud töötlejat.

10.   Pärast seda, kui juhtiva järelevalveasutuse otsus on lõigete 7 ja 9 kohaselt vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale teatavaks tehtud, võtab vastutav töötleja või volitatud töötleja vajalikud meetmed isikuandmete töötlemise toimingute osas tehtud otsuse täitmise tagamiseks kõigis liidus asuvates tegevuskohtades. Vastutav töötleja või volitatud töötleja teavitab otsuse täitmiseks võetud meetmetest juhtivat järelevalveasutust, kes teavitab teisi asjaomaseid järelevalveasutusi.

11.   Kui asjaomasel järelevalveasutusel on erandlike asjaolude korral põhjust arvata, et andmesubjektide huvide kaitsmiseks tuleb tegutseda kiiresti, kohaldatakse artiklis 66 osutatud kiirmenetlust.

12.   Juhtiv järelevalveasutus ja teised asjaomased järelevalveasutused esitavad kõnealuse artikli alusel nõutava teabe üksteisele elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

1.   Järelevalveasutused annavad üksteisele asjakohast teavet ja osutavad vastastikust abi käesoleva määruse järjepidevaks rakendamiseks ja kohaldamiseks ning kehtestavad meetmed omavaheliseks tõhusaks koostööks. Vastastikune abi hõlmab eelkõige teabenõudeid ja järelevalvemeetmeid, näiteks taotlusi eelneva loa menetluste ja konsultatsioonide, kontrollide ja uurimiste läbiviimiseks.

2.   Järelevalveasutus võtab kõik asjakohased meetmed, et vastata teisele järelevalveasutusele põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sellised meetmed võivad eelkõige hõlmata asjakohase teabe edastamist uurimise läbiviimise kohta.

3.   Abitaotlus sisaldab kogu vajalikku teavet, sealhulgas taotluse eesmärki ja põhjuseid. Vahetatavat teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti.

4.   Taotluse saanud järelevalveasutus ei või abitaotluse täitmisest keelduda, välja arvatud juhul, kui

a)	ta ei ole taotluse sisu või temalt nõutavate meetmete rakendamise küsimuses pädev või

b)	taotluse täitmine rikuks käesolevat määrust või taotluse saanud järelevalveasutusele kohaldatava liidu või liikmesriigi õigusega.

5.   Taotluse saanud järelevalveasutus teavitab taotluse esitanud järelevalveasutust tulemustest või vajaduse korral asjade käigust või meetmetest, mis võetakse taotlusele vastamiseks. Taotluse saanud järelevalveasutus esitab taotluse rahuldamisest keeldumise põhjendused vastavalt lõikele 4.

6.   Taotluse saanud järelevalveasutused esitavad teiste järelevalveasutuste taotletud teabe reeglina elektroonilisel teel, kasutades selleks tüüpvormi.

7.   Taotluse saanud järelevalveasutused vastastikuse abi taotluse alusel võetud meetmete eest tasu ei nõuta. Järelevalveasutused võivad kokku leppida eeskirjades, mille kohaselt nad hüvitavad üksteisele vastastikuse abi osutamisel erandjuhtudel tekkivad konkreetsed kulud.

8.   Kui järelevalveasutus ei esita käesoleva artikli lõikes 5 osutatud teavet ühe kuu jooksul pärast teiselt järelevalveasutuselt taotluse saamist, võib taotluse esitanud järelevalveasutus võtta oma liikmesriigi territooriumil kooskõlas artikli 55 lõikega 1 vastu ajutise meetme. Sellisel juhul loetakse, et täidetud on artikli 66 lõike 1 kohane kiireloomulise tegutsemise vajadus ning andmekaitsenõukogu peab kiiresti vastu võtma artikli 66 lõike 2 kohase siduva otsuse.

9.   Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata käesolevas artiklis osutatud vastastikuse abistamise vormi ja korra ning järelevalveasutuste omavahelise ning järelevalveasutuste ja andmekaitsenõukogu vahelise elektroonilise teabevahetuse korra, eelkõige käesoleva artikli lõikes 6 osutatud tüüpvormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.   Järelevalveasutused viivad asjakohasel juhul läbi ühisoperatsioone, sealhulgas ühiseid uurimisi ja ühiseid täitmise tagamise meetmeid, milles osalevad teiste liikmesriikide järelevalveasutuste liikmed või töötajad.

2.   Juhul kui vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal on tegevuskoht mitmes liikmesriigis või kui isikuandmete töötlemise toimingud tõenäoliselt võivad oluliselt mõjutada märkimisväärset arvu andmesubjekte rohkem kui ühes liikmesriigis, on kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutusel õigus ühisoperatsioonides osaleda. Artikli 56 lõike 1 või 4 kohaselt pädev järelevalveasutus esitab kõnealuse liikmesriigi järelevalveasutusele kutse asjaomastes ühisoperatsioonides osalemiseks ja vastab viivitamata järelevalveasutuse osalemistaotlusele.

3.   Järelevalveasutus võib kooskõlas liikmesriigi õigusega ning lähetava järelevalveasutuse loal anda volitusi, sealhulgas uurimisvolitusi lähetava järelevalveasutuse liikmetele või töötajatele, kes on kaasatud ühisoperatsioonidesse, või, vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriigi õiguses lubatud ulatuses, lubada lähetava järelevalveasutuse liikmetel või töötajatel kasutada oma uurimisvolitusi kooskõlas lähetava järelevalveasutuse liikmesriigi õigusega. Selliseid uurimisvolitusi võib kasutada ainult vastuvõtva järelevalveasutuse juhendamisel ning selle asutuse liikmete või töötajate juuresolekul. Lähetava järelevalveasutuse liikmete või töötajate suhtes kohaldatakse vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriigi õigust.

4.   Kui lähetava järelevalveasutuse töötajad tegutsevad kooskõlas lõikega 1 teises liikmesriigis, on vastuvõtva järelevalveasutuse liikmesriik vastutav nende tegevuse eest, sealhulgas nende poolt läbi viidud operatsioonide käigus põhjustatud mis tahes kahju eest kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kelle territooriumil nad tegutsevad.

5.   Liikmesriik, kelle territooriumil kahju tekitati, hüvitab sellise kahju nendel tingimustel, mida kohaldatakse tema enda töötajate tekitatud kahju puhul. Lähetava järelevalveasutuse liikmesriik, kelle töötajad on tekitanud kahju teise liikmesriigi territooriumil viibivale isikule, hüvitab nimetatud teisele liikmesriigile täielikult kõik summad, mida see on sellistele isikutele tasunud.

6.   Ilma et see piiraks liikmesriikide õiguste kasutamist kolmandate isikute suhtes ja välja arvatud lõike 5 puhul, hoiduvad kõik liikmesriigid nõudmast lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitust teiselt liikmesriigilt seoses lõikes 4 osutatud kahjuga.

7.   Kui kavandatakse ühisoperatsiooni ja järelevalveasutus ei täida ühe kuu jooksul käesoleva artikli lõike 2 teises lauses sätestatud kohustust, võib teine järelevalveasutus võtta vastu ajutise meetme oma liikmesriigi territooriumil vastavalt artiklile 55. Sellisel juhul loetakse, et täidetud on artikli 66 lõike 1 kohane kiireloomulise tegutsemise vajadus ning Euroopa Andmekaitsenõukogu peab artikli 66 lõike 2 kohaselt kiiresti esitama arvamuse või vastu võtma siduva otsuse.

1.   Andmekaitsenõukogu esitab arvamuse alati, kui pädev järelevalveasutus kavatseb vastu võtta mis tahes järgmise meetme. Sellega seoses edastab pädev järelevalveasutus andmekaitsenõukogule otsuse eelnõu, kui

a)	selle eesmärk on võtta vastu selline isikuandmete töötlemise toimingute loetelu, mille puhul kohaldatakse artikli 35 lõike 4 kohast andmekaitsealase mõjuhinnangu nõuet;

b)	see on seotud artikli 40 lõike 7 kohase küsimusega selle kohta, kas toimimisjuhendi kavand või selle muudatused või laiendused on vastavuses käesoleva määrusega;

c)	selle eesmärk on heaks kiita kriteeriumid artikli 41 lõike 3 kohaseks asutuse või artikli 43 lõike 3 kohaseks sertifitseerimisasutuse akrediteerimiseks;

d)	selle eesmärk on määrata kindlaks artikli 46 lõike 2 punktis d ja artikli 28 lõikes 8 osutatud andmekaitse standardklauslid;

e)	selle eesmärk on kinnitada artikli 46 lõike 3 punktis a osutatud lepingutingimused või

f)	selle eesmärk on kiita heaks siduvad kontsernisisesed eeskirjad artikli 47 tähenduses.

2.   Pädev järelevalveasutus, andmekaitsenõukogu eesistuja või komisjon võib taotleda mis tahes üldkohaldatava või rohkem kui ühes liikmesriigis mõju avaldava küsimuse puhul, et seda käsitleks arvamuse esitamiseks andmekaitsenõukogu, eelkõige juhul, kui pädev järelevalveasutus ei täida vastastikuse abi kohustust vastavalt artiklile 61 või ühisoperatsioonide kohustust vastavalt artiklile 62.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel esitab andmekaitsenõukogu arvamuse temale edastatud küsimuse kohta, tingimusel et ta ei ole samas küsimuses juba arvamust esitanud. Kõnealune arvamus võetakse vastu kaheksa nädala jooksul andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamuse alusel. Seda ajavahemikku võib pikendada kuue nädala võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. Kui lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu on andmekaitsenõukogu liikmetele edastatud lõike 5 kohaselt, loetakse, et liige, kes ei ole eesistuja määratud mõistlikuks tähtajaks otsuse eelnõule vastuseisu esitanud, on sellega nõus.

4.   Järelevalveasutused ja komisjon edastavad põhjendamatu viivituseta andmekaitsenõukogule elektrooniliselt tüüpvormi abil kogu asjakohase teabe, sealhulgas vastavalt vajadusele asjaolude kokkuvõtte, otsuse eelnõu, nimetatud meetme võtmise põhjused ja muude asjaomaste järelevalveasutuste seisukohad.

5.   Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab põhjendamatu viivituseta elektrooniliselt

a)	Euroopa Andmekaitsenõukogu liikmeid ja komisjoni talle edastatud mis tahes asjakohasest teabest, kasutades selleks tüüpvormi. Andmekaitsenõukogu sekretariaat korraldab vajaduse korral asjaomase teabe tõlkimise, ning

b)	vastavalt vajadusele lõigetes 1 ja 2 osutatud järelevalveasutust ja komisjoni kõnealusest arvamusest ning avalikustab selle.

6.   Pädev järelevalveasutus ei võta lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul vastu lõikes 1 osutatud otsuse eelnõu.

7.   lõikes 1 osutatud järelevalveasutus arvestab igakülgselt andmekaitsenõukogu arvamusega ja annab elektroonilisel teel kahe nädala jooksul pärast arvamuse saamist tüüpvormi kasutades andmekaitsenõukogu eesistujale teada, kas ta jääb otsuse eelnõu juurde või muudab seda, ning edastab vajaduse korral muudetud otsuse eelnõu.

8.   Kui asjaomane järelevalveasutus teavitab andmekaitsenõukogu eesistujat käesoleva artikli lõikes 7 osutatud ajavahemiku jooksul, et ta ei kavatse andmekaitsenõukogu arvamust kas tervikuna või osaliselt järgida, ning esitab asjakohased põhjendused, siis kohaldatakse artikli 65 lõiget 1.

1.   Selleks et tagada käesoleva määruse nõuetekohane ja järjepidev kohaldamine üksikjuhtudel, võtab andmekaitsenõukogu vastu siduva otsuse järgmistel juhtudel:

a)

kui asjaomane järelevalveasutus on artikli 60 lõikes 4 osutatud juhul tõstatanud asjakohase ja põhjendatud vastuväite juhtiva järelevalveasutuse otsuse eelnõu kohta või kui juhtiv järelevalveasutus on sellise vastuväite kui mitteasjakohase ja/või põhjendamatu tagasi lükanud. Siduv otsus puudutab kõiki asjakohases ja põhjendatud vastuväites käsitletud küsimusi, eelkõige küsimust, kas on toimunud käesoleva määruse rikkumine;

b)	kui esineb lahkarvamusi selles osas, milline on peamise tegevuskoha jaoks pädev asjaomane järelevalveasutus, ning

c)	kui pädev järelevalveasutus ei taotle andmekaitsenõukogu arvamust käesoleva artikli 64 lõikes 1 osutatud juhtudel või ei järgi andmekaitsenõukogu artikli 64 kohaselt esitatud arvamust. Sellisel juhul võib asjaomane järelevalveasutus või komisjon edastada küsimuse andmekaitsenõukogule.

2.   lõikes 1 osutatud otsus võetakse vastu ühe kuu jooksul alates sisulise küsimuse esitamisest andmekaitsenõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Seda ajavahemikku võib pikendada ühe kuu võrra, võttes arvesse küsimuse keerukust. lõikes 1 osutatud otsus on põhjendatud, see edastatakse juhtivale järelevalveasutusele ja kõigile asjaomastele järelevalveasutustele ning on neile siduv.

3.   Juhul kui andmekaitsenõukogu ei ole suutnud lõikes 2 osutatud aja jooksul otsust vastu võtta, võtab ta kahe nädala jooksul pärast lõikes 2 osutatud teise kuu möödumist otsuse vastu andmekaitsenõukogu liikmete lihthäälteenamusega. Kui andmekaitsenõukogu liikmete hääled jagunevad võrdselt, on otsuse vastuvõtmisel määrav eesistuja hääl.

4.   Asjaomased järelevalveasutused ei võta lõigetes 2 ja 3 osutatud ajavahemike jooksul vastu otsust andmekaitsenõukogule lõike 1 kohaselt esitatud sisulises küsimuses.

5.   Andmekaitsenõukogu eesistuja teavitab lõikes 1 osutatud otsusest põhjendamatu viivituseta asjaomaseid järelevalveasutusi. Ta teatab sellest komisjonile. Otsus avaldatakse andmekaitsenõukogu veebisaidil viivituseta pärast seda, kui järelevalveasutus on teavitanud lõikes 6 osutatud lõplikust otsusest.

6.   Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, võtab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsuse alusel vastu oma lõpliku otsuse, tehes seda põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul alates sellest, kui andmekaitsenõukogu on oma otsusest teavitanud. Vastavalt olukorrale kas juhtiv järelevalveasutus või see järelevalveasutus, kellele kaebus esitati, teavitab andmekaitsenõukogu, millisel kuupäeval tehakse tema lõplik otsus teatavaks vastutavale töötlejale või volitatud töötlejale ja andmesubjektile. Asjaomaste järelevalveasutuste lõplik otsus võetakse vastu artikli 60 lõigete 7, 8 ja 9 tingimuste kohaselt. Lõplikus otsuses viidatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsusele ja märgitakse, et lõikes 1 osutatud otsus avaldatakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 andmekaitsenõukogu veebisaidil. Lõplikule otsusele lisatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsus.

1.   Andmekaitsenõukogu tegutseb artiklites 70 ja 71 sätestatud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel sõltumatult.

2.   Ilma et see piiraks komisjoni taotlusi, millele osutatakse artikli 70 lõike 1 punktis b ja artikli 70 lõikes 2, ei küsi ega võta andmekaitsenõukogu oma ülesannete täitmisel või volituste kasutamisel vastu juhiseid mitte kelleltki.

1.   Andmekaitsenõukogu tagab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise. Selleks teeb andmekaitsenõukogu omal algatusel või asjakohasel juhul komisjoni taotlusel eelkõige järgmist:

a)	jälgib ja tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse nõuetekohaselt artiklites 64 ja 65 sätestatud juhtudel, ilma ei see piiraks riiklike järelevalveasutuste ülesannete täitmist;

b)	nõustab komisjoni kõikides isikuandmete kaitsega seotud küsimustes liidus, sealhulgas käesoleva määruse mis tahes kavandatavate muudatuste osas;

c)	nõustab komisjoni vastutavate töötlejate, volitatud töötlejate ja järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse vormi ja menetluste osas seoses siduvate kontsernisiseste eeskirjadega;

d)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid seoses menetlustega, mille eesmärk on kustutada isikuandmetele osutavaid linke ning andmekoopiaid ja -kordusi üldkasutatavatest kommunikatsiooniteenustest, nagu on osutatud artikli 17 lõikes 2;

e)	vaatab omal algatusel või mõne oma liikme või komisjoni taotlusel läbi käesoleva määruse kohaldamist käsitlevaid küsimusi ning annab käesoleva määruse järjepideva kohaldamise ergutamiseks välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid;

f)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada artikli 22 lõike 2 kohaste ja profiilianalüüsil põhinevate otsuste vastuvõtmise kriteeriume ja tingimusi;

g)

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et tuvastada isikuandmetega seotud rikkumised ning määrata kindlaks artikli 33 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhjendamatu viivitus, samuti konkreetsed asjaolud, mille puhul vastutav töötleja või volitatud töötleja on kohustatud isikuandmetega seotud rikkumisest teatama;

h)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, mille alusel teha kindlaks, millistel asjaoludel võib isikuandmetega seotud rikkumine tõenäoliselt tõsiselt mõjutada füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi, nagu on osutatud artikli 34 lõikes 1;

i)

annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täiendavalt täpsustada kriteeriume ja nõudeid, mis käsitlevad isikuandmete edastamist vastutavate töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ja volitatud töötlejate poolt järgitavate siduvate kontsernisiseste eeskirjade alusel ning täiendavate vajalike nõuete alusel, millega tagada asjaomaste andmesubjektide isikuandmete kaitse, millele on osutatud artiklis 47;

j)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et täpsustada artikli 49 lõikel 1 põhineva isikuandmete edastamise kriteeriume ja nõudeid;

k)	koostab järelevalveasutustele suuniseid seoses artikli 58 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud meetmete kohaldamisega ning artikli 83 kohaste trahvide kindlaksmääramisega;

l)	jälgib punktides e ja f osutatud suuniste, soovituste ja parimate tavade praktilist kohaldamist;

m)	annab välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid kooskõlas käesoleva lõike punktiga e, et kehtestada ühised menetlused, mille kohaselt füüsilised isikud saavad teatada käesoleva määruse rikkumistest artikli 54 lõike 2 alusel;

n)	ergutab artiklite 40 ja 42 kohaselt toimimisjuhendite koostamist ning andmekaitse sertifitseerimise mehhanismide ja andmekaitsepitserite ja -märgiste kasutuselevõtmist;

o)

akrediteerib sertifitseerimisasutusi ja vaatab seda korrapäraselt läbi vastavalt artiklile 43 ning peab artikli 43 lõike 6 alusel avalikku registrit akrediteeritud asutuste kohta ja artikli 42 lõike 7 alusel kolmandates riikides asuvate akrediteeritud vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate kohta;

p)	täpsustab artikli 43 lõikes 3 osutatud nõudeid seoses sertifitseerimisasutuste akrediteerimisega artikli 42 kohaselt;

q)	esitab komisjonile arvamuse artikli 43 lõikes 8 osutatud sertifitseerimisnõuete kohta;

r)	esitab komisjonile arvamuse artikli 12 lõikes 7 osutatud ikoonide kohta;

s)

esitab komisjonile arvamuse kaitse taseme piisavuse hindamiseks kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis, sealhulgas selle hindamiseks, kas kolmas riik, territoorium või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektor või rahvusvaheline organisatsioon ei taga enam piisaval tasemel kaitset. Sel eesmärgil esitab komisjon andmekaitsenõukogule kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kirjavahetuse kolmanda riigi valitsusega, asjaomase kolmanda riigi, territooriumi või kolmanda riigi kindlaksmääratud sektoriga või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooniga;

t)	esitab arvamusi artikli 64 lõikes 1 osutatud järjepidevuse mehhanismi kohaselt järelevalveasutuste otsuste eelnõude kohta, artikli 64 lõike 2 kohaselt esitatud küsimuste kohta ning väljastab artikli 65 kohaselt siduvaid otsuseid, sealhulgas artiklis 66 osutatud juhtudel;

u)	edendab järelevalveasutuste vahelist koostööd ning tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabe ja heade tavade vahetamist;

v)	edendab ühiste koolitusprogrammide korraldamist ja hõlbustab personalivahetust järelevalveasutuste vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalveasutustega;

w)	edendab teadmiste ja dokumentide vahetamist andmekaitset käsitlevate õigusaktide ja tavade kohta andmekaitse järelevalveasutustega kogu maailmas;

x)	esitab arvamusi artikli 40 lõike 4 kohaselt liidu tasandil koostatud toimimisjuhendite kohta, ning

y)	peab üldsusele kättesaadavat elektroonilist registrit järelevalveasutuste ja kohtute otsuste kohta, mis on vastu võetud järjepidevuse mehhanismi raames käsitletud küsimustes.

2.   Kui komisjon palub andmekaitsenõukogult nõu, võib ta esitada tähtaja, võttes arvesse küsimuse kiireloomulisust.

3.   Andmekaitsenõukogu edastab oma arvamused, suunised, soovitused ja parimad tavad komisjonile ja artiklis 87 osutatud komiteele ning avalikustab need.

4.   Andmekaitsenõukogu konsulteerib asjakohasel juhul huvitatud pooltega ja annab neile võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma märkused. Ilma et see piiraks artikli 76 kohaldamist, teeb andmekaitsenõukogu konsulteerimismenetluse tulemused üldsusele kättesaadavaks.

1.   Andmesubjektil on õigus volitada esitama oma nimel kaebuse ning kasutama tema nimel artiklites 77, 78 ja 79 osutatud õigusi ja õigust saada artiklis 82 osutatud hüvitist (kui hüvitis on asjaomase liikmesriigi õigusega ette nähtud) mittetulunduslikku asutust, organisatsiooni või ühendust, mis on nõuetekohaselt asutatud kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusega ning mille põhikirjajärgsed eesmärgid on avalikes huvides ning mis tegutseb andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmise valdkonnas seoses andmesubjekti isikuandmete kaitsmisega.

2.   Liikmesriigid võivad ette näha, et igal käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asutusel, organisatsioonil või ühendusel on andmesubjekti volitusest sõltumatult õigus esitada asjaomases liikmesriigis artikli 77 kohaselt pädevale järelevalveasutusele kaebus ning kasutada artiklites 78 ja 79 osutatud õigusi, kui ta leiab, et käesoleva määruse kohase andmesubjekti õigusi on isikuandmete töötlemise tulemusel rikutud.

1.   Igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.

2.   Kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse käesolevat määrust. Volitatud töötleja vastutab töötlemise käigus tekitatud kahju eest ainult siis, kui ta ei ole täitnud käesoleva määruse nõudeid, mis on suunatud konkreetselt volitatud töötlejatele, või kui ta pole järginud vastutava töötleja seaduslikke juhiseid või on tegutsenud nende vastaselt.

3.   Vastutav töötleja või volitatud töötleja vabastatakse vastutusest lõike 2 kohaselt, kui ta tõendab, et ei ole mingil viisil vastutav kahju põhjustanud sündmuse eest.

4.   Kui sama töötlemisega on seotud rohkem kui üks vastutav töötleja või volitatud töötleja või nii vastutav kui ka volitatud töötleja ning nad on lõigete 2 ja 3 kohaselt vastutavad töötlemisega tekitatud kahju eest, võetakse vastutav töötleja või volitatud töötleja vastutusele kogu kahju eest, et tagada andmesubjektile tõhus hüvitamine.

5.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja on tekitatud kahju kooskõlas lõikega 4 täielikult hüvitanud, on sellel vastutaval töötlejal või volitatud töötlejal õigus nõuda teistelt sama töötlemisega seotud vastutavatelt või volitatud töötlejatelt tagasi see hüvitise osa, mis vastab lõikes 2 sätestatud tingimuste kohaselt sellele osale kahjust, mille eest nemad vastutavad.

6.   Kohtumenetlus hüvitise saamise õiguse kasutamiseks algatatakse artikli 79 lõikes 2 osutatud liikmesriigi õiguse kohaselt pädevas kohtus.

1.   Järelevalveasutus tagab, et käesoleva artikli kohane trahvide määramine lõigete 4, 5 ja 6 kohaste käesoleva määruse rikkumiste eest on igal üksikul juhul tõhus, proportsionaalne ja heidutav.

2.   Trahve kohaldatakse üksiku juhtumi asjaoludest sõltuvalt kas lisaks artikli 58 lõike 2 punktides a–h ja j osutatud meetmetele või nende asemel. Otsustades igal konkreetsel juhul trahvi määramise ja selle suuruse üle, pööratakse asjakohast tähelepanu järgmisele:

a)	rikkumise laad, raskus ja kestus, võttes arvesse asjaomase töötlemise laadi, ulatust või eesmärki, samuti mõjutatud andmesubjektide hulka ja neile tekitatud kahju suurust;

b)	kas rikkumine pandi toime tahtlikult või hooletusest;

c)	vastutava töötleja või volitatud töötleja poolt võetud meetmed andmesubjektide kantava kahju leevendamiseks;

d)	vastutava töötleja või volitatud töötleja vastutuse aste, võttes arvesse nende poolt artiklite 25 ja 32 kohaselt võetud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

e)	vastutava töötleja või volitatud töötleja eelnevad asjakohased rikkumised;

f)	järelevalveasutusega tehtava koostöö määr rikkumise heastamiseks ja rikkumise võimaliku kahjuliku mõju leevendamiseks;

g)	rikkumisest mõjutatud isikuandmete liigid;

h)	millisel viisil sai järelevalveasutus rikkumisest teada, eelkõige kas vastutav töötleja või volitatud töötleja teatas rikkumisest ja millisel määral ta seda tegi;

i)	kui asjaomase vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes on samas küsimuses varem võetud artikli 58 lõikes 2 osutatud meetmeid, siis nende meetmete järgimine;

j)	artikli 40 kohaste heakskiidetud toimimisjuhendite või artikli 42 kohaste heakskiidetud sertifitseerimismehhanismide järgimine, ning

k)	juhtumi asjaolude suhtes kohaldatavad mis tahes muud raskendavad või kergendavad tegurid, näiteks rikkumisest otseselt või kaudselt saadud finantskasu või välditud kahju.

3.   Kui vastutav töötleja või volitatud töötleja rikub samade või seonduvate isikuandmete töötlemise toimingute puhul tahtlikult või hooletusest mitut käesoleva määruse sätet, ei ületa trahvi kogusumma summat, mis on sätestatud seoses raskeima rikkumisega.

4.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 10 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 2 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)	vastutava töötleja või volitatud töötleja kohustused artiklite 8, 11, 25-39, 42 ja 43 alusel;

b)	sertifitseerimisasutuse kohustused artiklite 42 ja 43 alusel;

c)	järelevalvet teostava asutuse kohustused artikli 41 lõike 4 alusel.

5.   Kooskõlas lõikega 2 võib järgmiste sätete rikkumise eest määrata trahvi, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem:

a)	töötlemise aluspõhimõtted, sealhulgas artiklite 5, 6, 7 ja 9 kohased nõusoleku andmise tingimused;

b)	andmesubjektide õigused artiklite 12–22 alusel;

c)	isikuandmete edastamine kolmandas riigis asuvale vastuvõtjale või rahvusvahelisele organisatsioonile artiklite 44–49 alusel;

d)	mis tahes kohustused IX peatüki kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigusaktide alusel;

e)	järelevalveasutuse artikli 58 lõike 2 kohase korralduse või ajutise või alalise töötlemispiirangu või andmevoogude peatamise täitmatajätmine või juurdepääsu andmisest keeldumine, rikkudes sellega artikli 58 lõiget 1.

6.   Artikli 58 lõikes 2 osutatud järelevalveasutuse korralduse täitmatajätmise korral määratakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 trahv, mille suurus on kuni 20 000 000 eurot või ettevõtja puhul kuni 4 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem.

7.   Ilma et see piiraks järelevalveasutuse parandusvolitusi artikli 58 lõike 2 alusel, võib liikmesriik näha ette eeskirju selle kohta, kas ja millisel määral võib trahve määrata selles liikmesriigis asutatud avaliku sektori asutustele ja organitele.

8.   Käesoleva artikli kohaste volituste kasutamise suhtes järelevalveasutuse poolt kohaldatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega asjakohaseid menetluslikke kaitsemeetmeid, sealhulgas tõhusat õiguskaitsevahendit ja nõuetekohast menetlust.

9.   Kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole haldustrahve ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada sellisel viisil, et trahvi algatab pädev järelevalveasutus ning selle määravad pädevad riiklikud kohtud, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on tõhusad ja järelevalveasutuste poolt määratud haldustrahvidega samaväärse mõjuga. Igal juhul on määratavad trahvid tõhusad, proportsionaalsed ja heidutavad. Need liikmesriigid teavitavad komisjoni oma käesoleva lõike kohaselt vastuvõetavatest õigusnormidest hiljemalt 25. maiks 2018 ning viivitamata kõigist hilisematest neid õigusnorme mõjutavatest muutmise seadustest või muudatustest.

1.   Isikuandmete töötlemise suhtes avalikes huvides toimuva arhiveerimise, teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks kooskõlas käesoleva määrusega. Nende kaitsemeetmetega tagatakse tehniliste ja korralduslike meetmete olemasolu, eelkõige selleks, et tagada võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine. Need meetmed võivad hõlmata pseudonümiseerimist, kui kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada sellisel viisil. Kui kõnealuseid eesmärke saab täita täiendava töötlemisega, mis ei võimalda või ei võimalda enam andmesubjektide tuvastamist, täidetakse need eesmärgid sel viisil.

2.   Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- ja ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil, võib liidu või liikmesriigi õigusega ette näha erandid artiklites 15, 16, 18 ja 21 osutatud õigustest, olenevalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustest ja kaitsemeetmetest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta võimatuks konkreetsete eesmärkide saavutamise või seda tõsiselt takistada ning sellised erandid on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks.

3.   Kui isikuandmeid töödeldakse avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil, võib liidu või liikmesriigi õigusega ette näha erandid artiklites 15, 16, 18, 19, 20 ja 21 osutatud õigustest, olenevalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustest ja kaitsemeetmetest, niivõrd kui sellised õigused võivad tõenäoliselt muuta võimatuks konkreetsete eesmärkide saavutamise või seda tõsiselt takistada ning sellised erandid on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks.

4.   Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud töötlemist kasutatakse samal ajal muudel eesmärkidel, võib tehtavaid erandeid kohaldada üksnes nendes lõigetes osutatud eesmärgil tehtavale töötlemisele.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 24. maist 2016.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 8 ja artikli 43 lõikes 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 12 lõike 8 ja artikli 43 lõike 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.